Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Transcript of Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 1
RELATÓRIU
VIZITA FISKALIZASAUN IHA REIJAUN ADMINISTRATIVA ESPECIAL OE-CUSSE
AMBENO NO ZONA ESPESIAL EKONOMIA SOSIAL MERKADU
I. INTRODUSAUN
1.1. Enkuadramentu Legal
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu, Parlamentu Nasional hala´o vizita fiskalizasaun
bazeia ba arto. 92
0, art
o. 95
0, n.
o 3 alínea e), kombinadu ho art
o. 145
0 n.
o 3) husi Konstituisaun RDTL,
no mos bazeia ba arto. 35
0 alínea c), kominadu ho art
o. 79
0 alínea f) husi Rejimentu Parlamentu
Nasional.
Vizita ne´e bazeia ba planu atividade ba tinan 2019 ne´ebe koalia kona ba vizita lokal no mos
bazeia ba deliberasaun ne´ebe komisaun foti iha loron 15 Maiu 2019 no iha loron ne´e kedas
komisaun hato´o pedidu autorizasaun ba Prezidente Parlamentu Nasional no tuir mai hetan despachu
iha loron 16 Maiu 2019.
Haktuir ba despachu refere, iha loron 25-30 setembru 2019, komisaun realiza vizita fiskalizasaun
RAEOA e ZEESM-TL ho intensaun atu hare no rona diretamente rezultadu husi implementasaun
projetu sira iha reijaun refere.
1.2. Area Fiskalizasaun
Delegasaun halo fiskalizasaun ba area ne´ebe mak kabe ba kompetensia Komisaun Ekonomia no
Dezenvolvimentu, hanesan: MAP, SEFOPE, MTCI, Ambiente no Koperativa, maibe komisaun ba
hare área sira ne´ebe identifika ona hanesan: Vizita Irigasaun Tono, Vizita Jardim Lifau, Vizita Gruta
Santo António Polsiva, Vizita Sentru Credito Union Enclave Oe-cusse, Vizita Grupu Oenapo Nabilan,
Vizita Sentru Formasaun Juventude Numbei-Lalisuk, Vizita Hotel Ambeno, Vizita Grupu Figus Sol
Nascente, Vizita Posto Alfandega Napan-Oesilo, Vizita Merkadu Fronteira Napan-Oesilo, Vizita Posto
Imigrasaun Napan-Oesilo, no Vizita Posto Integrado Sacato.
1.3. Métodu Fiskalizasaun
Métodu ne´ebe komisaun uza iha fiskalizasaun ne’e mak liu husi diálogu ho lideransa lokal sira
liu husi reuniaun. Depois reuniaun membru komisaun ba terenu hodi halo observasaun direta ba
konstrusaun no mos koalia direta ho populasaun sira. Depois observasaun komisaun reuniaun hodi
halo avaliasaun ba dadus ne´ebe iha molok aprova.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 2
1. Enkontru
Delegasaun hasoru malu ho Prezidenete Autoridade RAEOA e ZEESM-TL interina, Sekretaria
Rejional Turimu Komunitariu no Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural
2. Observasaun direta
Hare projetu fiziku, koalia ho agrikultor sira no rona komunidade nia lamentasoens.
3. Análiza
Cross check dadus ne´ebe hetan husi vizita, liga ba ezekusaun orsamentu no dadus ne´ebe mai
husi governu, hodi hatene kona ba efisiensia no efikasia ezekusaun orsamentu, atu hatene kona
ba balansu entre despezas no benefisiariu sira, no atu sukat meta polítika kona ba retornu
ekonómiku.
1.4. Objetivu Vizita
Objetivu husi vizita fiskalizasaun ne´e:
1. Atu hare efisiensia no efikasia iha ezekusaun orsamentu jeral estadu bazeia ba kumprimentu lei
no kualidade obra;
2. Rejista no identifika problema ne´ebe iha, relasiona ho ezekusaun orsamentu (balansu ba
benefisiariu sira no osan ne´ebe gasta);
3. Atu hare diretamente prosesu no progressu konstrusaun husi projetu no polítika implementasaun
projetu.
1.5. Delegasaun
Delegasaun Komisaun D ne´ebe hola parte iha vizita fiskalizasaun ne´e kompostu husi deputadus,
teknikus no motoristas hanesan tuir mai:
1. Deputadu Ricardo Baptista Xefe delegasaun
2. Deputada Olinda Guterres Membru
3. Deputadu José Virgílio F. Ferreira Membru
4. Deputadu Antoninho Bianco Membru
5. Deputadu António do Santos ´´55´´ Membru
6. Deputadu Alexandrino C. da Cruz Membru
7. Deputada Regina Freitas Membru
8. Deputadu Mariano Assanami Sabino Lopes Membru
9. Teknikus no Motoristas
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 3
II. REZULTADU ENKONTRU
Antes dezloka ba terrenu komisaun hala´o reuniaun ho Prezidente RAEOA e ZEESM-TL Interinu
ho sekretaria rejionais sira hodi hetan informasaun jeral kona ba implementasaun projetu sira ne´ebé
realiza iha RAEOA, liu-liu projetu sira ne´ebé kabe ba kompetensia komisaun D no informasaun
importante seluk.
2.1. Informasaun husi Sekretaria Rejional Finansas RAEOA e ZEESM-TL ne’ebe reprezenta
Prezidente Interinu
Sorumutu entre delegasaun Komisaun D no loke ho liafuan bem vindu husi Prezidente RAEOA e
ZEESM-TL Interina, señora Leonia da Costa Monteiro, iha intrudusaun haktuir katak vizita Komisaun
Ekonomia no Desenvolvimentu iha Oe-cusse hanesan vizita ba dahuluk, hafoin Oe-cusse tranforma nudar
RAEOA e ZEESM-TL. Parlamentu Nasional, liu husi komisaun D iha kna´ar ida mak atu halo
fiskalizasaun ba atividade saida deit mak implementa iha terrenu liga ho orsamentu jeral estadu ne´ebe
mak kada tinan Parlamentu Nasional aprova hodi aloka mai iha reijaun ida ne´e.
Iha oportunidade ne´e Sekretaria Rejional Finansas relata kona ba desenvolvimentu ne´ebe mak
implementa durante tinan hát iha RAEOA bazeia ba lei no 3/2014-ne´ebe Cria Região Administrativa
Especial Oe-Cusse Ambeno no Estabelece Zona Economia Especial, Social Mercado Oe-Cusse Ambeno
no Ataúro.
Ho lei refere mak iha tempu neba Presidente Republika,Taur Matan Ruak nomeia no fó posse ba
Dr. Mari Alkatiri nudar Prezidente RAEOA e ZEESM-TL hodi ezekuta no implementa lei ida ne´e
durante mandatu tinan hát, hahú husi 30 junhu 2014 to´o 30 junhu 2019.
RAEOA hanesan governu rejional ida ne’ebe mak ho nia estrutura hanesan Prezidente
Autoridade, Adjuntu Sekretaria Rejional nain 1 ne’ebe toma konta ba área da Edukasaun, Social no Saúde
no Sekretaria Rejional nain 5 hanesan Sekretaria Rejional Finansas, Sekretáriu Rejional Planeamentu
Territorial, Sekreretáriu Rejional Administrasaun, Sekretáriu Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu
Rural, no Sekretária Rejional Turismu Komunitáriu.
Exekusaun orsamentu jeral estadu iha primeiru mandatu, hahú husi 2014 to’o 2019 ho total
$561,728.84 dolares amerikanu ne’ebe exekuta iha faze primeiru hamutuk $410,177. 713 dolares
amerikanu ho persentajen 71.74%, no saldu hela $171,591.770 dolares amerikanu hanesan jestaun ano
anterioreas (ba tinan kotuk nian). Saldu jestaun ne´e signifika katak orsamentu ho montante refere
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 4
konprometidu tiha ona ba projetus ne´ebe mak ba primeiru 5 anos nian hanesan estrada liga ba Citrana,
estrada liga ba Oesilo no mos ba uma hamutuk atus rua ba komunidade afeitados sira.
Orsamentu jeral estadu ne’ebe aloka iha 2019 hamutuk $76 miloens, maibe ministeriu finansas
foin mak haruka $38 miloens, maibe seidauk kompleta no haruka ona karta ba Primeiru Ministru atu
nune’e ministeriu finansas bele halo tranferensia tanba exekusaun liu tiha ona montante ida ne’ebe mak
transfere tiha ona ba ne´e.
Receitas ne’ebe rekolha husi 2014 to’o 2019 hamutuk $33,439.218 dolares amerikanu mai husi
receitas domestikas hanesan taxa, impostu 2%, 4% ne´ebe aplika ba empresa sira. Kontraktor sira ne´ebe
mak halo konstrusaun infra-estruturas konsege hetan receitas domesticas hamutuk $18,689.69 dolares
amerikanu. Husi receitas hirak ne´e transfere ona ba governu sentral hamutuk $10,206.294 dolares
amerikanu, tanba lei tributaria fó dalan atu rekolha receitas ne´ebe tenki hatama ba konta estadu, tanba
ne´e kada tinan rekolha receitas.
OJE ba tinan hat nian ne´ebe mak husi governu sentral wainhira aprova iha Parlamentu Nasional,
sira halo redusaun ba orsamentu estadu hamutuk $6,288.774 dolares amerikanu ne´ebe mak halo redusaun
husi OJE 2015 ate 2018. Momentu ida ne´ebe mak kuandu tribunal kontas deteta wainhira iha relatoriu
jeral 2017 la mensiona iha neba no la fó konfirmasaun iha ministeriu finansas, maibe ida ne´e entre
ministeriu finansas, RAEOA no tribunal kontas rezolve tiha ona. Saldu husi receitas domesticas hamutuk
$2,794,9.00 dolares amerikanu. Tuir lei no 3/2014 iha mos receitas propria ne´ebe hela ba reijiaun mak iha
ona $14, 750,179.00 dolares amerikanu.
Exekuta planu prioridades RAEOA-ZEESM-TL ne’ebe komplementar iha planu estratejiku
desenvolvimentu nasional 2011-2030 ne´ebe mak realiza duni iha RAEOA mak setor desenvolvimentu
infra-estruturas nudar primeira faze hanesan habitasaun, ordenamentu territoriu no cadastro, ne´ebe mak
halo tiha ona levantamentu kompletu iha tinan 2014, 2015 no 2016 no iha segudu periode halo kedas ona
planu estratejiku reijiaun nian ba tinan lima, hahú husi 2020 ate 2025 ne´ebe mak prontu ona. Iha mos
meios komunikasaun no transpotes hanesan iha faze dahuluk planu estratejiku ne´ebe mak reijiaun hala´o
dadauk mak infra-estruturas nian hanesan estradas, portus, aeropostos no saneamentos.
Setor sosial hanesan saude, edukasaun, kultura, protesaun, solidaridade, egualidade generu,
inkluzaun no desportu ne´ebe mak implementa durante tinan hát nia laran. Setor ekonomia hanesan
agrikultura, rekursus naturais no minerais mak hanesan halo levantamentu ba manganes iha Passabe,
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 5
turismu, industria, komersiu no formasaun profissional. Setor governasaun, seguransa, defesa, negocios
estranjeiru no fronteira ne´ebe hetan kordenasaun entre RAEOA ho nasional liga ho fronteira Citrana
ne´ebe mak la´o diak teb-tebes. Kona ba seguransa no defesa ne´e kompetensia nasional, maibe RAEOA
iha kordenasaun ne´ebe diak tebes ho parte rua iha Oe-cusse.
Programa desenvolvimentu ne´ebe implementa iha RAEOA ho konseitu ida ne´ebe hanaran DBM
(Design, Build and Maintenance) ou DCM (Dezenhu Contruão no Manutensaun) ne´e mak obra sira
ne´ebe implementa dadauk ne´e ho kualidade. Hahú husi 2015 ne´ebe halo levantamentu ba uma
komunidade sira ne´ebe hetan afeitadus hamutuk 367 hodi halo konstrusaun estradas, edeficios no
aeroportos. Prosesu kompensasaun ba uma komunidade sira nian ne´ebe afeitadus ne´e hare ba uma dut
ne´ebe iha ho kuartu no sala hira, konstrui fali uma fatuk ho kuartu no sala ne´ebe hanesan.
Konstrusaun obra sira ne´e iha faze dahuluk husi 2014 to´o 2018 ne´ebe fó benefisiu ba
komunidade hotu mak sentral eletricidade Inur Sacato ne´ebe fornece enejia eletricidade 24 horas ba
konsumidor hamutuk 16,614, husi 18 sukus iha RAEOA hela deit 1,185 konsumidores mak seidauk asesu
ba eletricidade tanba distancia hela dok husi estrada ne´ebe mak la konsege hetan linha distribuisaun,
tanba ne´e mak tuir planu sei tau deit painel solar.
Benefisiu seluk ne´ebe direta ba komunidade sira mak sistema irrigasaun Tono ne´ebe mak uluk
tinan ida halai natar dala ida, maibe agora bele halai natar dala rua. No mos estradas nasionais, estrada
urbanas, drainagem, pontes, eluminasaun no eletricidade iha Pante Makasar. Infraestruturas sira ne´ebe
integradu no halo dala ida deit hanesan aeroportu ne´ebe inagura tiha ona no aviaun ZEESM ne´ebe tula
ona passageiros hamutuk 51,690 passageiros ba no mai husi Oe-cusse-Dili-Suai.
Projetu seluk ne´ebe sei la´o hela hanesan instalasaun clinica coração, hotel ambeno konstrusaun
hotu ona, maibe iha hela prosesu buka empresa ne´ebe sai jestor, no edeficio administrativu. Sistema be´e
mos ne´ebe apoiu husi programa UNDP ne´ebe mak halo instalasaun ba cidade tomak ne´e mak beneficio
hotu ona ba komunidade sira. Konstrusaun eskola no biblioteka iha Pasabe, Nitibe, Oesilo no Pante
Makasar hamutuk 27 eskolas iha 2017, konstrusaun foun ba postu saude no klinika hamutuk 7 ne´ebe
mak utiliza ona hodi halo atendementu ba pasiente sira.
Habitasaun afeitados husi komunidade sira RAEOA resolve hotu ona no komunidde sira hela tiha
ona iha uma sira ne´e. Iha mos programa cidade hanesan iha Pante Makasar halo tiha ona levantamentu
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 6
no estudu viavelidade ba iha Passabe, Oesilo, Nitibe no Citrana. Citrana tanba estrada husi Kupang liga
ona mai ita nian no sei hasoru malu iha Citrana.
Projetu desenvolvimentu kapital humanu iha 2015 haruka ema nain 22 ba estuda iha Kuba hodi
tuir kursu kona ba agrikultura organika familiar no equipa ne´e termina ona kursu no fila mai fó fali
formasaun ba komunidade sira kona ba oinsa kuda modo iha uma hun sira.
Servisu hamutuk mos ho SEFOPE iha 2015 haruka joven hamutuk ema nain 20 ba tuir formasaun
iha sentru Tibar no Don Bosco, hafoin iha mos joven hamutuk nain 11 ba tuir treinamentu iha Sulawesi-
Indonezia kona ba manutensaun ba eletricidade no joven hirak ne´e sei koloka ba iha sentral eletricidade
Inur Sakato, iha mos nain 6 mak ba hasai especialista ba Coração iha universidade Coímbra.
Servisu fronteira hanesan alfandega, imigrasaun no polisia UPF ne´ebe diak teb-tebes konsege
halo ema movimentasaun tama sai iha fronteira la´o diak no tuir planu sei loke tan fronteira ida iha Oesilo
ho Citrana.
2.1. Informasaun husi Sekretaria Rejional Turismu Komunitariu
Haktuir katak desenvolvimentu ekonomia ne´ebe mak hala´o husi diresaun sira hanesan turismu,
komersiu, industria, ambiente no koperativa iha RAEOA, hahu husi 2018 to´o 2019 mak turismu
komunitariu. Iha planu ordenametu fahe ba kategoria rua hanesan turismu komunitariu no turismu urbana.
Ne´ebe hahú uluk ho turismu komunitariu ho objetivu ida deit mak hari turismu husi base no promove
komunidade nudar save ba desenvolvimentu iha area turismu. Turismu komunitariu, sai nudar
instrumentu atu hametin komunidade nia abilidade atu jere sira nia rikusoin hodi bele diversifika
ekonomia lokal, preserva kultura, konserva ambiente no fo oportunidade ba interkambio.
Misaun lolos mak haburas no promove indústria turismu ne’ebe sustentavel, hodi alkansa
diversifikasaun rendementu ekonomia husi komunidade iha RAEOA hanesan:
2.1.1. Desenvolvementu Setor Turismu
Prosesu desenvolvimentu setor turimu ne´eb hahú, liu husi mapamentu atrasaun iha sub-reijaun 3
mak alkansa tiha ona ba iha suku 3 hanesan suku Bobocase, suku Bobometa no suku Costa, maibe servisu
hamutuk ho parseiru sira hodi halo esbosu organiku ba turismu komunitariu ne´ebe mak kompleta ona.
Iha 2017 estabelece servisu komunitariu ne´ebe foti fatin 2 nudar pilotu hanesan iha Fonte oe-
foco, Oesilo no iha 2019 halo iha Santo António nudar fatin ba turismu relijioso nian.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 7
Kona ba fatin turismu sira halo ona levantamentu dados no produs ona iha brosura, maibe
fisikamente seidauk desenvolve tanba seidauk iha orsamentu.
Hospitalidade tuir dadus ne´ebe aprezenta katak kona ba dados restorantes hamutuk 24, hoteis 20
no quest house hamutuk 18.
2.1.2. Servisu Ambiente
Halo Sosializasaun ba lei ambiental, limpeza públiku, kuda ai oan iha linha estrada urbana iha
cidade no levantamento dadus ba centro jestaun lixo.
2.1.3. Servisu Indústria
Iha programa ida hanaran bisnis incubator. Programa ida ne´e atu hakibit grupu sira hodi iha
kapasidade atu halo negosiu ho objetivu mak hari setor privadu sira liu husi reforsa grupu trabalhu
indústria ki’ik sira liu husi kapasitasaun, treinamento no kompetisaun ba ideas negosiu.
Hamosu programa ida ne´e tanba wainhira halo levantamentu dadus deteta katak grupu sira
ne´ebe hetan ajuda husi governu liu husi fundu subensaun públika kuaze 98% mak paradu, tanba ne´e
mak hamosu ideia ne´ebe hanaran Oe-cusse Buessenes Incubator (OBI) ne´ebe nokloke ba Oe-cusse oan
hotu hodi partisipa iha kompetisaun. Sistema OBI ne´e iha faze tolu hanesan faze dahuluk hamosu ideia,
faze daruak iha viabilidade técnica (tecnical feasibility) no faze datolu mak iha viabilidade económica
(economic feasibility). Husi OBI primeiru no segundu nian ne´e prepara treinamentu ba grupu sira.
Hahú husi 2017 partisipasaun grupu sira hanesan husi Sub-Rejiaun Pante Makasar 46 grupus,
Sub-Reijaun Oesilo 42 grupus, Sub-Reijaun Nitibe 4 grupus no Sub Rejiaun Passabe iha grupu 1.
Husi grupu hirak ne´e, wainhira halo kompetisaun ne´ebe passa ona mak bele hetan ajudus.
Ajudus ne´ebe fó laos osan, maibe fó deit materiais, hafoin kada semana tekniku sira tun ba monitoriza
hodi hatene lolos progresu atividade ne´ebe mak grupu sira hala´o.
Iha grupu segundu nian iha 2019 hare´e liu ba iha ideas invovativo no kualidade husi grupu hirak
refere ne´ebe mak iha impaktu ba sosial ekonomia mak bele tama iha prosesu nia laran hanesan husi Sub-
Rejiaun Pante Makasar iha 29 grupus, Sub-Reijaun Oesilo iha 7 grupus, Sub-Reijaun Nitibe iha 4 grupus
no Sub-Rejiaun Passabe iha 4 grupus. Ideia inovativo ne´e fahe ba kategoria hitu hanesan grupu sira ne´e
bele hamosu enejia, kreativu, manufaktura, kulinaria, turismu, teknolijia verde no hospitalidade.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 8
Iha 2017 grupus ne´ebe registu hamutuk 96 no 10 grupus mak konsege hetan ajudus. Husi grupus
10 ne´e iha grupu 9 mak sei ativu nafatin no grupu 1 mak paradu tanba iha konflitu interna ne´ebe ikus
mai sira diside hodi taka.
Iha 2019 iha grupu 6 mak manan hodi hetan apoiu material. Grupu hirak ne´e ho nia atividade
ketak-ketak hanesan halo grupu kona ba reciclagem plástico, grupu pequena indústria, grupu aluguer de
bicicleta (bike tour renting), grupu halo trigu husi fos namramu, grupu Spa liga ba salon, grupu produs tua
husi hudi no grupu soldadura.
2.1.4. Servisu Komersiu
Servisu komersiu nian mak hanesan registu empresa, halo monitorizaun ba sasan prazu,
importansaun kareta, kontrola ba fronteira no alfândega. Total empresa ne´ebe eziste iha RAEOA
kompstu husi Kontraktor hamutuk 50, Loja mini market hamutuk 10, Kios no sembako hamutuk 198,
Loja konstrusaun hamutuk 5, Loja fa’a roupa hamutuk 17, Indústria batako hamutuk 10, Oficina hamutuk
9, Karpintaria hamutuk 15 no Rental hamutuk 5.
2.1.5. Servisu Koperativa
Koperativa ne´ebe rejistu hamutuk 6, kompostu husi Credito União 4 hanesan Credito União
Enclave, Credito União komeli, Credito União KHF, Credito União Timor mafo no iha credito produsaun
2 hanesan Credito Produsaun Peskas Oe-sono no Credito Produsaun Tais.
2.2. Informasaun husi Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural
Tuir Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural haktuir katak dezenvolvimentu
agrikultura iha RAEOA, hahú husi 2015 to´o 2019, liu-liu infra-estruturas bazika ba setor agrikultura
hanesan tuir mai:
2.2.1. Irigasaun Tono
Konstrusaun barragem ba irrigasaun Tono hahu iha tinan 2015 no remata iha tinan 2017.
Potensialmente fornese be’e ba zone area natar hamutuk 1,717 hektares iha suku 4 hanesan suku Costa,
suku Cunha, suku Lalisuk, no suku Lifau, Sub-Rejiaun Pante Makassar, no direitamente fo benefisiu ba
uma kain 1,000. Husi total area iha leten, atinji ona area kultivu hamutuk 1,409 hektares ho uma kain 370
mak sidauk hetan benefisiu husi baragen Tono.
2.2.2. Embung (Reservatório)
(Teknolojia kolheta be´e rai okos no sistema contorno)
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 9
Embung (reservatório) ne´ebe identifikadu hamutuk 6 unidades no tarjetu ba 2023 sei bele atinji
to´o 36 unidades. Sei implementa iha suku 18 husi Sub-Rejiaun 4. Funsaun mak atu fornese be’e ba
atividade produsaun hortikultura, aquikultura, fo be’e ba animál sira, no be’e mos ba populasaun, ba
eskola no produsuan modo ba merenda eskolar.
Normalmente, be’e permanente iha embung (reservatório) sei akontese komesa iha tinan datolu
no dahát depende ba udan ben ne’ebe diak. Husi tinan 2018 be’e iha embung (reservatório) 4 mak menus
no balun maran iha fulan outubru 2018.
2.2.3. Mini-Baragem
(Kanalizasaun be’e husi be’e matan no sistema perfurasaun)
Iha 2017 iha ona unidade 8 iha suku 8 iha Sub-Reijaun 4 hodi fornese be’e ba atividadi produsaun
hortikultura, aquikultura, fo be’e ba animais, no be’e mos ba populasaun, ba eskola no produsuan modo
ba merenda eskolar
Numeru iha leten sidauk inklui rehabilitasaun ba posu no sistema kanalizasaun be’e hodi fornese
be´e ba atividadi produsuan agrikultura nian iha sentru abastesimentu sira.
2.2.4. Programa Produsaun Alimentar no Hortikultura, hahu husi 2015 to´o 2019
- Teknolojia produsaun hare membramo
Iha RAEOA hahú iha 2018 adopta sistema teknolojia Jajar Legowo. Uza sistema ida ne´e kuda
hare tuir linha no facil atu hamos dut. Ho sistema ne´e kobre ona ba área natar hamutuk 1,717 hektatres
husi baragen Tono. Espera katak to´o tinan 2023 RAEOA hakarak atinji 50% natar nain adopta sistema
teknolojia Jajar Legowo.
- Produsaun Modo no Aifuan iha Sentrus Abastesimentus
RAEOA promove sentru abastesimentu ba produsaun hortikultura, liu-liu modo no aifuan iha
suku 18 ne´ebe uza sistema hortikultura organoponiku ne´ebe mak resultadu 80% produsaun organiku.
Porsentu 70 husi feto mak sai nudar operador prinsipal ba sentru abastesimentu sira. RAEOA fasilita no
fo apoiu ba treinamentu tekniku ba produsaun no jestaun produsaun no fo apoiu ba fasilidadis no
infraestrutura bazikas hodi hadia ona rendementu diaria iha sentru abastesimentu sira 200% kompara data
nasional $1.00 dolar rendemetu diaria kada família iha Timor Leste. Movimentu produsaun hortikultura
ne´ebe organizadu hamutuk ho pareserus desenvolvimentu lokal.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 10
- Produsaun Kafe, Ainanas no Derok Midar
Produsaun kafé iha ona hektares 36 ne´ebe konsentra iha Lacufoan – suku Costa, Nusaena – suku
Naimeco, no Abani – suku Abani no espera katak to´o 2023 sei aumenta sae ba hektares 60. Iha tinan ida
ne´e kuda ona ai kafé oan hamutuk 80.000 ps. Kafé ne´ebe dominante mak kafé arabika.
Promove plantasaun industriais seluk hanesan cacao, cami, caizu, no mahagonia. Plantasaun
Cacau sei konsentra iha Sub-Reijaun Oesilo tomak no sei kuda iha tinan ne’e hamutuk 12.000 ps.
Produsaun derok midar no ainanas mos promovidu iha ne’ebe konsentra iha Abani, Bobocase,
Usitaqueno. Derok midar husi sentru abastesimentu “NATNOPO” iha Buneu-suku Bobocase produz ona
derok hun 2000.
- Produsaun Aquikultura
Iha Oe-cusse movimentu produsaun aquikultura hahu iha tinan 2013, iha Sub-Rejiaun 4 ho total
area produsaun aquikultura hamutuk hektares 4 iha tinan 2018. Total distribuisaun fini ikan be’e midar
(tilapia) hamutuk 10.000 iha tinan 2018. Iha tinan 2019 hahu integra no fasilita involvimentu setor
privada Oe-cusse iha movimentu produsaun aquikultura.
Bazeia ba planu ne’ebe trasa ona katak iha tinan 2020 até 2021 sei hari empreza publika ba
produsaun no investimentu aquikultura iha RAEOA.
- Politika Konservasaun no Protesaun Agrikultura
Iha 2016 RAEOA deklara intensaun politika konservasaun ba tinan 15 ne’ebe sei hala’o tuir
modalidadi lubuk ida. Komesa husi tinan 2019 movimenta politika ne’e liu-husi “Kampanha Kuda Ai
Miliaun Hitu Iha Oe-Cusse-Ambeno hahu husi 2019 to’o 2023 “Hamutuk Ita Hamatak no Hariku Timor-
Leste”. Tan ne’e iha dia 09 Abril 2019 liu-ba Presidente Autoridade, RAEOA, reprezentante VIII
Guvernu Konstitusional no Presidente República, RDTL mak halo lansamentu ba Kampanhia Kuda Ai
Miliaun Hitu iha Oe-cusse-Ambeno komesa husi 2019 to’o 2023.
- Dezenvolvimentu Pekuaria
RAEOA investe ona iha indústria produsaun manu, liu-husi hari empreza públiku hodi kria
sociedade produsaun agropecuaria ne’ebe finansiadu husi Fundo Especial Desenvolvimento.
Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural ho parseirus dezenvolvimentu lokal fo
apoiu no fasilita ativdade produsaun animais nivel familia iha RAEOA. Programa vasinasaun animal iha
RAEOA lao hela hamutuk ho MAP.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 11
Hafoin rona tiha aprezentasaun husi sekretaria rejionais sira, tuir mai deputadu sira apresia tebes,
ho apresentasaun ne´ebe mesak feto deit mak aprezenta. Aproveita oportunidade ne´ebe iha deputadu sira
hato´o mos perguntas balun hanesan tuir mai:
Tinan ida kuda hare dala hira; Serra que kuda hare iha area natar sira ne’ebe kobertura husi
baragem Tono; Produtividade plantasaun hare kada hektar; Oe-cusse bele hapara ka hamenus
inportasaun foos; Foos membramo fa’an ona ba ne’ebe; no Oe-cusse bele hapara ka hamenus
inportasaun kafe Tugu buaya.
Hatan ba perguntas hirak ne’e tuir Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural ho
nia equipa haktuir hanesan tuir mai:
Baragem Tono no Produsaun hare iha Oé-cusse
Desde tinan 2017 depois konstrusuan baragem Tono remata, be’e husi baragen Tono bele fornese
be’e diak liu uluk no bele ajuda natar nain hotu bele hala’i natar dala 2 (kulheta dala rua), maibe iha area
balun konsege hala’i natar no kulheta dala 3 (tolu) ona tanba exesu be’e ne’ebé iha, no iha parti balun dok
liu-husi baregem Tono, natar nain sira hala’i natar dala ida deit tanba wainhira tama ona fulan julhu,
wainhira mota Tono komesa menus, be’e labele suli ba to’o natar sira ne’ebé dook iha ne’ebe diferente ho
fulan janeiru to´o abril.
Mesmu remata ona projetu konstrusaun ba baragem Tono, presiza atu kontinua konstrui tan
canais sekundarias no loke tan kanais be’e ba area foun dentru 1,717 hektares nia laran ne’ebé siduak loke
nudar area produtivu foun. Ida ne’e inklui tiha ona iha Planu Asaun Anual Sekretaria Rejional Agrikultura
no Dezenvolvimentu Rural iha tinan 2018 no 2019 nian. Natar barak ne’ebé existe ona dentru 1,717
hektares antes konstrusaun baragem Tono, reativa sira nia funsaun ba produsaun hare desde tinan 2017
to’o ohin loron.
Teknolojia Produsaun hare sistema JAJAR LEGOWO
Hahu tinan 2018, Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural servisu hamutuk
PNUD introdus teknolojia ida ho naran “Sistema Jajar Legowo ho objetivu atu hasa’e produtividade hare
membramo. Aleinde teknolojia kuda hare ida ne’e, apoiu mos input agrikola hanesan adubus NPK, Urea
no Hormon Atonik. Liu husi apoiu input agrikola no adoptasaun teknolojia kuda hare ho sistema Jajar
Legowo konsegue hasa’e produtividade hare ba 8tn/ha kompara ho kuda hare ho sistema konvensional ho
ninia produtividade 3tn/ha deit. Nune’e mos iha tinan 2019, sistema jajar legowo resulta resultadu ba
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 12
produtividade hare 6.69tn/ha kompara ho produtividade hare ne’ebe kuda sistema konvensional 5.71tn/ha.
Husi resultadu esprimental ne’ebe hala’o dala rua ona hatudu katak adoptasaun teknolojia kuda hare ho
sistema Jajar Legowo mak fo produtividade a’as liu kompara ho sistema konvensional.
Faze introdusaun ba teknolojia sistema Jajar Legowo remata iha tinan 2018 liu ba no komesa
janeiru 2019 hahu ho faze espansaun ba sistema teknolojia refere, aumenta bebeik numeru natar nain
interessantes atu husik sistema kuda hare konvensional ho sistema Jajar Legowo.
Ho ida ne’e, iha epoka segundo 2019 (junu-novembru 2019), ekipa servisu husi Departementu
Agrikultura Basika no Familiar, Departementu Extensaun hamutuk ho PNUD kontinua halo espansaun ho
skala ne’ebe nato’on ho estratejia foun no nafatin apoiu ka fo subsidiu Input Agrikola hanesan Adubus no
Hormon Atonik. Laiha subsidiu ka distribuisaun gratuita ba Adubus, maibe aplika sistema colatoral 50%.
Katak iha faze inisial guvernu iha nafatin obrigasaun atu fo apoiu adobus ba natar nain, maibe depois
kada natar nain ne’ebé adopta sistema foun ne’e halo ona koilleta, natar nain sei selu deit hare kulit
equivalente 50% husi kustu adubus ne’ebé nia simu antes.
Sistema colatoral ne’e konkordadu no kada benefisiariu asina akordu ho ekipa tekniku husi
Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural.
Iha fulan agustu 2019, Autoridade RAEOA e ZEESM-TL sosa ona makina dulas no embase hare
husi natar nain sira. Hare kulit ne’ebe rekolha husi sistema colatoral sei dulas no fa´an ba merkadu no ba
programa merenda eskolar. Natar nain sira sei dulas mos sira nia hare iha makina dulas hare ne’ebé monta
ona iha sentru mekanizasaun agrikultura. No to’o ohin loron rezultadu produsaun hare membramo
kontinua fa´an ba merkadu iha Oé-cusse no iha Dili. Fos membramo husi Oé-cusse konsega fa´an ona ba
iha Loja dos Agrikultura iha Timor Plaza, Dili, alende fa´an ba individuais balun iha Dili liu-husi
aranjamentu ligasaun pessoal husi ibun ba ibun.
Produsaun Kafe
Aleinde atividade produsaun hare, Sekretaria Rejional Agrikultura no Desenvolvimentu Rural
hamutuk ho PNUD desenvolve mos potensial Variedade Kafe Arabika iha RAEOA. Total area produtivu
ba plantasaun kafe hamutuk 154 hektares iha Suku Costa, Naimeco, Usitaqueno no Suku Abani. Iha tinan
2018, produsaun kafe iha Oe-Cusse menus tanba konsege produs deit 2.5 toneladas no durante ne’e fa´an
ona kafe Oe-Cusse iha Dili, ba-loja Gajah Mada iha Atambua, Indonezia ho kuantidadi ki´ik.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 13
Iha fulan Abril 2019 Autoridade, RAEOA e ZEESM-TL hamutuk ho Gabinete Presidente da
República, RDTL no Reprezentante VIII Guvernu Konstitusional lansa ona “Kampanhia Kuda Ai
Miliaun hitu, 2019 – 2023” atu haforsa no movimenta atividade kuda ai ba potensiais industriasi merkadu
iha rai enclave ba tinan 10 – 20 oin mai. Kampanhia kuda ai fuan ka ai ho valor ekonomiku hakbit kada
familia ida-idak iha Oé-cusse atu partisipa iha potesia investimentu ekonomia sosial merkadu nian iha
mediu no longu prazu nian.
Hanoin katak depois tinan 2023, atividade kultivasaun no rehabilitasaun ba plantasaun kafe iha
area 154 hektares bele ona kompete iha merkadu lokal no nasional, Oé-cusse sei bele atinji nia
autosufisiensia rasik ba produsaun hare, cafe no produtus potensiais industrias merkadu agrokomérsiu
nian kuandu bele fo kompetividadi no apoiu ba inisiativa organizadu ne’ebé lao dadaun. Prudutus
agrokomersiu Oé-cusse no hare membramo ne’ebé dezenvolve dadaun sei sai potencial merkadu iha
Timor-Leste nian ba ZEESM.
Delegasaun Komisaun D realiza enkontru ho autoridade RAEOA iha salaun Alfandega-Palaban, (26/09/2019)
III. REZULTADU VIZITA TERRENU
2.2. Vizita Grupu Oenapo Nabilan
Delgasaun ba vizita grupu Oenapa Nabilan ne’ebe lokaliza iha suku Lalisuk. Grupu ne’e
estabelese iha tinan 2016 ho iniciativa rasik ho membru hamutuk nain lima. Atividade mak produs nan
maran ne’ebe halo husi karau. Rezultadu ne’ebe iha fa’an ona ba iha merkadu no lojas sira iha Oe-cusse
no mos iha Dili ho folin kada kotak $5.00 dolar amerikanu. Xefe grupu ne’e haktuir liu tan katak kada
semana sira bele produs kotak to´o atus ida. Karau ne’ebe sira utiliza ba produs na’an maran sira sosa husi
liur no mos sosa husi membru grupu.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 14
Grupu ne’e kategoria grupu OBI (Oe-cusse Buissenes Incubator) ne’ebe mak hetan mos apoiu
makina ida husi RAEOA. Funsaun makina ne’e hodi koa nan no lori ba habai maran, hafoin mak koloka
iha kotak hodi distribui ba fan iha merkadu, lojas no supermekadu iha Oe-cusse no Dili.
Tuir observasaun delegasaun nian notak katak atividade grupu ne´e lao hela no rezultadu
produsaun kuaze distribui hotu ba merkadu.
Delegasaun vizita Grupu Oenapo Nabilan
2.3. Vizita sentru formasaun Juventude
Delegasaun ba vizita sentru formasaun juventude ne´ebe lokaliza iha suku Numbe-Lalisuk. Sentru
formasaun ne’e estabelese iha 2017 no hahú formasaun iha 2018 iha nivel 1 no nivel 2 ba iha area 5
hanesan alvenaria, karpentaria, eletricidade, kanalizasaun no soldadura. Durasaun ba formasaun tinan ida.
Formador ne’ebe iha hamutuk nain 5, kada area especialidade iha formador nain 1. Total formandus
hamutuk nain 30. Tinan ne´e aumenta tan area especialidade 1 kona ba hotelaria ne´ebe mak sei hahú
realiza formasaun iha fulan oin (outubru).
Difikuldade ne´ebe infrenta mak menus material pratika no rekursus financeirus, tanba iha area
especialidade 5 no fulan oin aumenta tan 1 hamutuk area especialidade 6 ne´e presiza aumenta material
pratika no numeru formador.
Iha parte seluk seidauk estabelese konselhu administrasaun no fiskál hodi nune´e sentru ne´e bele
iha kompetensia hodi halo nia planu no jestaun ba nia orsamentu, maibe durante ne´e seidauk iha no sei
depende hela ba sentru formasaun Tibar.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 15
Tuir observasaun katak atividade apredizajem lao hela, tanba juventude sira iha vontade bot atu
buka aprende liu tan, maibe ba futuru presiza melhora liu tan fatin ba formasaun no aumenta material
pratika nian.
Delegasaun vizita sentru formasaun Numbe-Lalisuk
2.4. Vizita sentru Credito Union Enclave Oe-cusse
Delegasaun vizita sentru CUEO ne´ebe lokaliza iha Numbei, suku Costa. Sentru ne´e estabelese
iha 2002 ho membru hamutuk ema nain 25. Atividade mak fó kreditu ba kliente sira hamutuk 1.693
pessoas ho porsentu menus husi 2% kada fulan no orsamentu ne´ebe investe ona ba kreditu kuaze $2
miloens. Atividade kreditu ne’e fo deit ba iha ema sira ne’ebe mak halo negosiu hanesan loja, kios no
restorante.
Delegasaun komisaun D vizita sentru Credito Union Enclave Oe-cusse
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 16
2.5. Vizita baragem irigasaun Tono
Delegasaun vizita irrigasaun Tono ne´ebe mak fisikamente konklui ona iha 2017. Tuir
observasaun katak konstrusaun baragem irigasaun ne´e iha kualidade no sei bele dura ba tempu naruk. Iha
parte seluk delegasaun hare katak kanal irigasaun ne´e be´e la iha, tanba tempu bailoron hodi halo natar
barak mak la halo. Tuir informasaun husi agrikultor sira katak be´e ne´ebe kanaliza liu husi kanal
irigasaun ne´e mai husi mota Tono ne´ebe mak depende ba tempu udan no tempu bailoron la funsiona
tanba be’e laiha/maran.
Delegasaun Komisaun D vizita irigasaun Tono
2.6. Vizita Hotel Ambeno
Delegasaun vizita hotel Ambeno ne´ebe mak fisikamentu konklui ona, maibe to´o agora seidauk
bele funsiona hanesan hotel, tanba seidauk iha empresa ruma mak atu sai hanesan jestor ba hotel ne´e.
Tuir informasaun ne´ebe hato´o husi responsavel ba hotel ida ne´e katak iha ona empresa balun mak
submete ona proposta, maibe equipa husi ne´e sei halo hela estudu viavilidade ba proposta sira ne´e
hafoin empresa ne´ebe passa mak sei kaer hodi halo jestaun ba hotel ne´e. Hotel ne´e kompostu husi 56
kuartus, sala no seluk tan. Total orsamentu ne´ebe gasta ba konstrusaun hotel ne´e kuaze $10 milhões
resin.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 17
Delegasaun Komisaun D vizita hotel Ambeno
2.7. Vizita grupu Figus Sol Nascente
Grupu figus sol nascente hari´i ho ineciativa rasik ho nia atividade mak foka ba plantasaun ai
figus, ne’ebe kobre ona iha territoriu Timor Leste no iha RAEOA foin mak hahú semana rua iha fulan
ne’e (setembru 2019) ne´ebe implementa uluk iha suku Lifau no suku Costa. Beneficios ekonomiku husi
ai figus ne’e hanesan bele produs ba cha, aimoruk, temperus no nia fuan produs tua. Husi rezultadu sira
ne´e balun tama ona iha supermerkadu balun iha Dili. Tuir planu sei kuda ai figus ne’e hamutuk rihun ida
(1000).
Delegasaun Komisaun D vizita grupu Figus Sol Nascente
2.8. Vizita Jardim Lifau-Oe-cusse
Jardim Lifau nudar fatin/lokal importante iha historia povu Timor Leste nian, tanba liu husi fatin
ida ne’e misionaris portugueza sira tau ain ba dahuluk iha Timor Leste iha tinan 1515. Nune’e mos marka
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 18
historia ba povu Timor Leste katak kolonializasaun Portugueza ba Timor Leste hahu iha tempu ida ne’e
no ukun povu Timor durante tinan 450 no ikus liu Portugueza sai husi Timor iha tinan 1975.
Iha tinan 2015 governu konstrui fatin ida ne´e hodi komemora tinan 500 Portugueza tama iha
Timor Leste, maibe to’o agora empresa ne´ebe responsavel la kontinua, tanba obra ne´e iha hela prosesu
justiça tanba implementa la tuir dezenhu no BOQ.
Tuir informasaun husi autoridade RAEOA katak obra ida ne’e nudar obra nasional ne’ebe
responsabiliza husi Ministeriu Turismu, Komersiu no Indústria no parte RAEOA husu ona ba governu
sentral atu entrega ba RAEOA mak jere hodi bele kontinua hadia obra ne´e, maibe to´o momentu ne´e
seidauk iha desijaun husi governu sentral.
Tuir obsevasaun iha terenu hatudu katak los duni obra refere paradu hela no presiza duni tur
hamutuk entre governu sentral ho autoridade hodi rezolve, para ba oin hodi hadia fatin ne’e diak liu tan,
sai fatin turistiku ida ne’ebe bele atrai turista internasional no nasional sira.
Delegasaun Komisaun D vizita Jardim Lifau-Oe-cesse-Ambeno
2.9. Vizita Gruta Santo António Polsiva-Oe-Cusse
Fatin ida ne´e konsidera nudar fatin ba turismu relijiosa, tan ne´e mak komunidade sira hola
iniciativa rasik hodi hadia fatin ne´e hanesan halo ponte manual ida hodi fasilita sarani sira ne´ebe
hakarak ba halo devosaun ba Santo António, nune´e mos halo uma laku oan ida, iha uma laku ne´e nia
laran prepara fatin ba tur inklui prepra mos ho lilin, antes ba halo devosaun sosa uluk lilin foin mak lori
ba hodi halo devosaun. Husi iniciativa ne´e parte autoridade, liu husi Sekretaria Rejional Turismu
Komunitariu apoiu orsamentu ho montante $2,900 dólares amerikanu hodi utiliza ba sosa ai ba
konstrusaun ponte manual refere.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 19
Alende ne´e komunidade sira kria ona grupu rua, ne´ebe kompostu husi grupu feto no grupu mane
hodi tau matan ba fatin refere hanesan halo limpeja, kuda aifunan no seluk tan.
Delegasaun Komisaun D Vizita Gruta Santo António Polsiva-Oe-Cusse
2.10. Vizita Postu Alfandega Napan-Oesilo
Posto ida ne´e desde estabelece iha 2004 to´o agora seidauk iha postu ne´ebe adekuadu hodi
pessoal alfandega utiliza ba halo servisu ne´ebe diak, liu-liu hodi fo atendementu ba populasaun no sasan
sira ne´ebe tama no sai iha fronteira Napan-Oesilo. Realidade ne´ebe iha hatudu katak liu husi
fiskalizasaun komisaun D ba iha fatin refere nota katak postu ne´e nia kondisaun ne´ebe que grave tebes
hanesan hatudu iha imajen tuir mai, ho kondisaun ida hanesan ne´e iha tempu udan sei labele hala´o
servisu ho diak.
Delegasaun Komisaun D vizita posto alfandega Napan-Oesilo
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 20
2.11. Vizita Merkadu Fronteira Napan-Oesilo
Merkadu ne´e konstrui desde tinan 2012 ho intensaun atu fornese fatin transasaun entre Timor-
Leste no Indonezia iha fronteira, maibe agora dadaun paradu hela. Tuir informasaun husi parte alfandega
katak atividade fan sasan iha merkadu fronteira paradu hela tanba produsaun rai laran menus hodi fan
maibe kompara ho indonezia nian mak barak.
Tuir observasaun komisaun iha terenu hatudu katak maske atividade paradu hela presiza iha
manutensaun, maibe delegasaun nota katak ambiente iha merkadu ne´e nakonu ho du’ut no facilidade
merkadu refere kondisaun físika balun at ona no la iha indikasaun no informasaun husi RAEOA atu
hadia hodi aproveita.
Delegasaun Komisaun D vizita merkadu fronteira Npana-Oesilo
2.12. Vizita Postu imigrasaun Napan-Oesilo
Tuir observasaun iha terenu, hahtudu katak servisu imigrasaun no Polisia Unidade Patrolia
Fronteira (UPF) servisu iha kondisaun ne’ebé ladun diak. Tanba ne’e, governu persiza konstrui postu
integradu modernu iha Napan-Oesilo no ekipadu ho ekipamentus modernu kona ba teknolojia
informatika, vijilansia no seguransa, komputador, internet, sistema vijilansia atu garante katak
funsionamentu diak ba postu integradu no mós fiskalizasaun ba kontrolu ida ne’ebé efisiente ba sasán no
ema sira ne’ebé liu husi fronteira. Buat sira ne’e bele fasilita servisu sira husi parte: Alfandega, polisia
fronteira, no mos karantina hodi halo atendementu ba ema no sasan hirak ne’ebé tama no sai Timor-Leste,
liu husi fronteira rai maran Napan-Oesilo.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 21
Delegasaun Komisaun D vizita posto imigrasaun no dormitório UPF Napan-Oesilo
3.12. Vizita Postu Integrado Sacato
- Imigrasaun
Iha pessoal atual nain 3, maibe numeru ida ne´e la suficiente no presiza lolos tenki pessoal nain 5.
Sistema free visa implementa ona hahu dia 26 setembru 2019. Visa trabalhu aplika deit ba trabalhadores
estranjeiru sira ne´ebe hala´o servisu iha kompanhia sira. Sirkulasaun veiculo indonezia nian tama iha
RAEOA sem aplikasaun taxa. Sistema data base seidauk iha, tanba ne´e kobransa receitas sei manual, no
fulan-fulan mak hatama ba BNU.
Difikuldade ne´ebe sira infrenta mak hanesan: farda besik tinan lima ona seidauk atribui farda.
Makina foto kopia mos la iha. Atu resolve sira hakat fronteira hodi ba fotokofia iha Indonesia. Situasaun
ne´e kleur ona desde uluk to´o agora.
- Karantina
Iha pessoal ne´ebe iha hamutuk nain 4, no problema ne´ebe infrenta mak hanesan osan overtime
hahu husi tinan 2015 to´o 2019 sira la hetan inklui servisu iha sábado no domingo mos la hetan. Antes
2015 sira hetan overtime fulan ida 42 horas, kada hora selu $1,50.00 dolares amerikanu. Sira nia parte
durante ne´e seidauk hetan informasaun kona ba razaun tanba sa mak sira la simu ona osan overtime.
Osan overtime ne´e inklui hotu pessoal hirak ne´ebe mak servisu iha posto Oesilo, posto Pasabe no Porto.
Iha biban ne´e Marçal da Costa Soares ``Teki Loro Sae`` nudar ajente karentina hato´o nia problema kona
ba diretu ba salariu mensal. Nia haktuir katak tuir regras ne´ebe iha Marçal C. Soares ho level 4, escalão
3, maibe iha realiadade simu salariu level 4 escalão 2 nian komesa husi 2017 até 2019. To agora Marçal
seidauk hetan explikasaun husi diresaun superior sira. Tan ne´e, Marçal C. Soares husu sebele osan
overtime ne´ebe uluk sira simu atribui fali, tanba sira dehan ami servisu laiha férias, no sábado no
domingo mos sempre iha servisu fatin.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 22
- Alfandega
Kontrola sasan tama iha fronteira ho manual deit, tanba iha posto integrado Sakato la iha
equipamento modernu hodi kontrola sasan tama sai hanesan RAY-X no RAY –X ne´ebe iha tau hela iha
Palaban no nunca uza. Atu halo revista ba sasan posto Sakato la halo revista, maibe iha Palaban mak halo
revista.
Iha parte seluk, ajente alfádega sira hato´o mos lamentasaun balun hanesan:
Durante hala´o viajen, husi RAEOA ba Dili, sira la iha perdiem.
Servisu fora husi tempu mos la iha osan ba overtime, mesmu ke sira servisu laiha férias, no
sábado no domingo mos sempre iha servisu fatin. Situasaun ne´e lao tiha ona husi tinan 2015 to´o
agora.
Promosaun durante ne´e tenki tuir testing, mesmu ke sira servisu kleur ona la iha promosaun
automátika. Nune mos escalão ba salario mos nunka sae.
Servisu folga la iha, difikulta visita família.
Rotativa 3 em 3 meses.
Ho nune´e sira sujere sebele iha regime especial ba sira tanba husi alfandega mak tinan-tinan
sempre hatama receitas ba kofre estadu.
Alende ne´e iha mos difikuldade seluk ne´ebe dificulta sira nia servisu hanesan meios
komunikasaun la iha no transpporte hanesan veiculo 1 maibe at tiha fulan rua ona seidauk hadia no
motorizada operasional 1 deit.
Laoleka nudar fatin ne´ebe fácil ema infiltra ho sasan ilegalmente husi Kefa-Oesilo. Exemplu foin
dadaun iha veiculo 4-6 mak hetan apreensão husi UFP (Unidade Patrolia Fronteira).
- UPF (Unidade Patrolia Fronteira)
Informasaun ne´ebe identifikadu no rekolha mak hanesan tuir mai ne´e:
Agua potável durante ne´e membros UPF infrenta difikuldade atu hetan be´e mos ba hemu no
tein nian mos tenki sosa husi komunidade Indonezia.
Kondisaun posto Leolbato, Kruz, no Passabe infrenta difikuldade be´e mos.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 23
Presu be´e mos kada tenki ida membru UPF sosa husi komunidade Indonezia ho folin 250,000
rupiah.
Be´e hodi haris no fasi roupa membro UPF ba fatin ida naran NOELEKAT ho distancia 3
kilometros husi Posto UPF.
Painel Solar ne´ebe uluk NGO fo hodi dada be´e mos ba UPF durante ne´e at tiha ona husi 2016,
tanba la iha manutensaun no la iha esforsu husi SAS atu fo apoiu hodi halo manutensaun.
Transporte durante ne´e iha deit motorizada 2 maibe at kleur ona, tanba ne´e membro UPF uza
deit transporte privado hodi hala´o kontrola. Veiculo Hilux ladiak ona no Hnater mak sei diak
hela. Kondisaun estrada ho geográfico ne´ebe todan, ita presiza veiculo operasional ne´ebe foun
no diak atu assegura operasaun servisu iha terrenu.
Kondisaun servisu fatin no dormitório (toba fatin) mos ladiak. Durante ne’e seidauk iha esforsu
husi governo atu halo manutensaun ka halo fatin foun ba membro UPF hodi hala´o knar ho
dignidade.
UPM (Unidade Patrolia Mar) la iha ro atu hala´o potrolio iha tasi laran. Tanba ne´e dala barak iha
pesca ilegal hodi naok ikan iha ita nian tasi no UPM labele halo asaun hodi kaptura. Nune´e mos
wainhira migrante ilegais balun liu husi tasi mak tama mai ita nian rai difícil atu kaptura.
Delegasaun Komisaun D vizita posto integrado Sacato
IV. KONKLUZAUN NO REKOMENDASAUN
4.1. Konkluzaun
1. Irigasaun Tono fisikamente konklui ona maibe be´e la iha (maran) nune’e natar barak mak la
halo;
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 24
2. RAEOA iha ona grupu ida ne´ebe hahu ona halo plantasaun ba figus iha fatin rua hanesan Lifau
no Costa, tanba figus ne´e bele produs ba cha, aimoruk, tua no seluk tan, maibe presiza apoiu
fundu ruma atu nune´e grupu ne´e bele lao ba oin;
3. Merkadu fronteira Napan-Oesilo la utiliza husi negociante sira hodi fa’an sasan no husik
abandonadu hela, nune’e ambiente merkadu nakoru ho dut no facilidade balun komesa at ona;
4. Posto alfandega, posto UPF, imigrasaun no karantina iha Napan-Oesilo servisu iha kondisaun
ne’ebé ladun diak;
5. Jardim Lifau ne´ebe konstrui iha tinan 2015 la konklui, tanba iha hela prosesu justiça, tanba
kompanhia ne´ebe responsável ba obra ne´e implementa la tuir dezenhu no BOQ;
6. Grupu koperativa Union Enclave Oe-cusse ne´ebe iha ona kliente kuaze rihun ida resin, maibe
problema ne´ebe infrenta mak seidauk iha sistema ne´ebe bele kontrola no garante transparência;
7. Atividade formasaun ba joven sira iha Sentru Formasaun Numbei-Lalisuk iha area sira hanesan
Alvenaria, Kanalizasaun, Karpintaria, Eletricidade no Soldadur lao hela, maibe difikuldade
ne´ebe infrenta mak menus formador no materiais pratika;
8. Funsionariu ne´ebe servisu iha Posto Integrado Sacato, kompostu husi imigrasaun, alfandega, no
karantina seidauk to´o;
9. Servisu imigrasaun iha posto integrado Sacato la iha makina fotokopia desde uluk to’o agora no
atu resolve sira hakat fronteira hodi ba fotokofia iha Indonesia nian;
10. Funsioariu karantina, alfandega no imigrasaun iha Sacato, Oesilo, Passabe, no Porto seidauk
hetan osan overtime durante 2015 ate 2019, inklui servisu iha sábado no domingo. No mos la iha
promosaun automatika, durante ne´e tenki tuir testing, mesmuke sira servisu kleur ona.
Alende ne’e escalão ba salariu mos nunka sae;
11. UPF (Unidade Patrolia Fronteira) iha Sacato, Oesilo, no Passabe sei infrenta hela problema
hanesan be’e mos, fatin servisu, dormitório no transportes.
4.2. Rekomendasaun
1. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu tau iha planu orsamentu ba futuru konstrui barragem
ba be’e hodi bele responde ba iha tempu bailoron naruk;
2. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu akompanhia no monitoriza nafatin ba grupu plantasaun
figus iha Numbei-Lalisuk, hodi nune’e atividade grupu ne’e bele lao nafatin;
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 25
3. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu hadia facilidade sira ne´ebe at hanesan haris fatin,
sentina no eletricidade, nune´e mos kanalizasaun be´e mos ba iha merkadu fronteira Napan-
Oesilo hodi nune´e bele funsiona fila fali, tanba husik hela abandonadu durante tempu naruk;
4. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu tau iha planu orsamentu ba konstrusaun foun posto
Integrado Napan-Oesilo ne’ebe mak kondisaun uma grave tebes;
5. Rekomenda ba Ministeriu Turismu, Komersiu no Indústria atu entrega projetu konstrusaun jardim
Lifau-Oe-cusse ba RAEOA hodi bele jere no kontinua hadia fatin ne’e;
6. Rekomenda ba ministeriu kompetente atu estabelece sistema kontrolo ba iha Sentru Crédito
Union Enclave Oe-cusse hodi nune’e bele garante transparência;
7. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu tau iha planu orsamentu hodi apoiu ba sentru
Formasaun Numbei-Lalisuk, hodi nune’e sira bele halo rekrutamentu ba formador no sosa
material pratika ba iha area formasaun sira hanesan Alvenaria, Kanalizasaun, Karpintaria,
Eletricidade, no Soldadur;
8. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL ba oin aumenta tan funsionariu ba iha Posto Integrado
Sacato, hanesan imigrasaun, alfandega, no karantina ne’ebe mak seidauk to´o hodi nune’e bele
hala´o servisu ho diak liu tan;
9. Rekomenda ba RAEOA e ZEES-TL tau iha planu orsamentu hodi sosa makina fotokopia ba iha
servisu imigrasaun postu integrado Sacato, hodi nune’e bele fasilita diak liu tan sira nia servisu;
10. Rekomenda ba RAEOA e ZEESM-TL atu resolve osan overtime durante 2015 ate 2019 seidauk
hetan, escalão ba salariu, no mos promosaun ba funsioariu karantina, alfandega, no imigrasaun
iha Sacato, Oesilo, Passabe, no Porto ne’ebe mak servisu kleur ona;
11. Rekomenda ba Komisaun B, atu kanaliza ba ministeriu kompetente hodi tau iha plano orsamentu
ba kanalizasaun be’e mos, konstrusaun dormitório, no sosa transportes ba polisia UPF (Unidade
Patrolia Fronteira) iha Sacato, Oesilo, no Passabe.
V. APROVASAUN
Relatóriu ne’e, hetan ona aprovasaun liu husi reuniaun ordinariu komisaun nian ne´ebé realiza iha
loron quinta-feira, 23 janeiru 2020, tuku 10h00, Oras Timor Lorosa´e, iha sala Komisaun D
Parlamentu Nasional. Prosesu aprovasaun hetan partisipasaun husi membrus komisaun nain 8 ho
rezultadu aprovasaun a favor 8 kontra 0 no abstensaun 0. Ho nune´e relatoriu fiskalizasaun ba RAEOA
e ZEESM-TL aprovadu ho unanimidade.
Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu
Relatóriu Vizita Fiskalizasaun iha Reijaun Administrativa Especial Oe-Cusse Ambeno no Zona Espesial Ekonomia Sosial Merkadu Página 26
VI. LIAN IKUS
Ida ne’e mak relatóriu vizita fiskalizasaun Komisaun Ekonomia no Dezenvolvimentu iha
RAEOA e ZEESM-TL no husu autoridade kompetente atu konsidera relatóriu ne’e.
Obrigadu.
Prezidente Komisaun, Relatora,
Deputada Virgínia Ana Belo Deputada Olinda Guterres